Selleks, et tajuda õiget hingamist, tuleb olla tuttav selle energeetilise nähtuse loomusega ja olla üksikasjaliselt tuttav selle juhtimise võimalustega. Ainult sedasi saab tunda inimene hingamise mõju enda kehale ja vaimule.

Inimese hingamiselundid koosnevad kopsudest ja nende juurde viivatest õhutorudest ehk bronhidest. Kopsudesse tõmmatakse õhk diafragma abil. Diafragma on suur lehekujuline lihas, mis lahutab rinnaõõnt kõhuõõnest. Hingamist võib liigitada tahtele alluvaks ja tahtele mittealluvaks. Inimeste hingamiselundite ehitus võimaldab tal hingata nii nina kui ka suu kaudu. Harjumus suu kaudu hingata võimaldab paljudel nakkushaigustel laialt levida ja on ka plajude külmetushaiguste põhjuseks.

Hingamise mehhaanika koosneb:

1. Kopsude elastsetest liigutustest.

2. Rinnakorvi, milles kopsud asuvad, külgede ja alaosa liigutustest.

Väljahingamine on ajaliselt pikem, kui sissehingamine. Hingamine jaguneb staatiliseks ja dünaamiliseks hingamiseks. Staatiline hingamine on iseeneslik hingamisprotsess. Dünaamiliseks nimetatakse hingamist koos aktiivsete harjutustega. Eristatakse veel ülemist ja alumist hingamist. Samuti segahingamist ehk täishingamist, mis on ülemise- ja alumise hingamise segu.

Taekwon-dos kasutatakse alumist hingamist, mis on kõigist hingamismoodustest parim. Läänes tuntakse seda hingamismoodust ka kõhuhingamise nime all. Keskendades enda tähelepanu keha raskuskeskesse (asetseb 5-8 cm nabast all pool), hingake läbi nina sisse, suurendades kõhtu ja jättes rinnakorvi liikumatuks. Sügavalt sissehingates võite piltlikult ette kujutada, et alumine kõhuosa täitub õhuga, mis laskub ühtlase voolusena sissepoole, rinnaku eesmise seinani. Seejärel teeb õhuvool keha raskuskeskmes silmuse ja väljub rinnaku tagumisest seinast läbi suu ümbritsevasse ruumi. Kogu hingamise vältel on suu poolavatud, sissehingamisel puudutab keeleotsake ülemisi hambajuuri. Väljahingamisel langeb keel suuõõne põhja. Oluline on, et hingamised oleksid ühtlased. Samuti tuleb vabaneda liigsest pingest pöörates kogu oma tähelepanu keha raskuskeskmesse.